LOOVUSTUBA

Südametega kaart sõbrale!

2012-02-03T10:23:00.001-08:00

LOOVUSTUBA SOOVITAB:

Hea ülesanne lastele alates 2 eluaastast.

Vaja läheb:
kolm erineva suurusega ja värviga paberit; südamekujulist augurauda (müüakse käsitööpoodides, Tiimaris), pulgaliim.

Tee nii:

1. aseta lapse ette suurem paber ja näita kuidas seda pulgaliimiga paitada;
2. kata suurem paber keskmisega ja patsuta, et liimida paberid kokku;
3. määri pulgaliimiga ka teine paber ning aseta kolmas värviline paber peale, patsuta.
4. valmista augurauaga mitu südamekest, määri südameke liimiga ja anna lapsele. Palu tal see kinnitada kaardile: "kinni!".

Minu esimene sõbrapäev!

2012-02-03T10:18:00.000-08:00

LOOVUSTUBA SOOVITAB:

Sõbrapäev akingitus kõige väiksemalt.
Autor: Raul Oja.

Vaja läheb: soolatainas, südamekujulised pärlid.
Valmista soolatainas, vajutage lapsega käe või jalajälg tainasse ning kaunistage südametega.

KUIDAS TEHA SOOLATAINAST:
Soolatainast valmistatud esemed kivistuvad õhu käes ja muutuvad kivikõvaks.

Vaja läheb: 1 klaas nisujahu; 1 klaas soola; vett.
Sega kausis jahu ja sool. Lisa ettevaatlikult vett ning sõtku plastiline voolimismass.

Valmis ese jäta kuivama. Võib kaunistada ja värvida guassi või akvarelliga.

6-8 kuud: väike jäljendaja

2012-02-03T09:30:00.000-08:00

Loovustoa loovustundides alustavad lapsed käelise tegevusega tavaliselt 6 kuni 8 kuuselt.

Alates kuuendast elukuust hakkab laps kindlamalt kontrollima oma keha, suudab istuda, tõuseb toenajal püsti ja hakkab aktiivselt roomama. Kuni esimese aastani on tal nende toimingutega palju tegemist ja igaüks jõuab omal ajal soovitud tegevuseni. Sel ajal on lapsel kujunemas ka oma ja võõraste äratundmine, laps jäjendab täiskasvanute liigutusi, tegevusi ja on rõõmsalt nõus igat asja proovima. See on aeg, mil meie lapsukesed on just kui peeglid, kes peegeldavad ja jäljendavad igat meie liigutust ja tegevust. Esimeseks eluaastaks saab laps ühe või kahe esemega töötada, asetab eseme ühest äest teise, paneb asjad üksteise sisse ning jäljendab lihtsamaid töövõtteid.

Tänu sellele looduse poolt antud võimele on Loovustoa loovustundides palju tegevusi just kuni 1 aastastele lastele.

Pakume teile paar head mängu, mis aitavad kergelt ja mittepealetükkivalt arendada lapse koordinatsiooni, loob emotsionaalse sideme mängijate vahel ja õpetab võidu ja kaotusega toime tulla.

PARIM MÄNG SULLE JA SINU LAPSELE ON PEITUSEEMÄNG!
Seda saab mängida abivahenditega, peites end rätiku taha või kattes last õhukese kangaga aga ka täiesti esemevabalt: kata nägu kätega ja avades küsi "KUs on beebi?" :) Mäletat eseda stseeni "Jää ajast"!

KES ON KIIREM?
Vaja läheb: lemmik lelu ja vile.
Mängu käik:
Isa ja laps on võistlejad, ema on kohtunik. Kaasake mängu ka vanemad lapsed.

Asetage lelu lapse ette paari sammu kaugusele ja ergutage teda selleni roomata: "Kus on karu? tule karu juurde".
Seejärel vilistab ema vilet ja võiduroomamine läheb lahti.
Kiitke last kui ta jõuab leluni esimesena ja lubage tal sellega segamatult toimetada.
Andke lapsele võimalus teisel korral kaotada, kiitke teda ja näidake kui rõõmus on isa, kes lelu esimesena kätte sai. Mäng peab olema positiivne ja rõõmus. Kui laps on pettunud ja kurb, siis katkestage mäng ja tulge selle juurde teisel päeval või lausa nädalal.

Suur kogunemine kohvikus Juulius 20.01.2012. HIPP Põnnihommik ja Loovustoa loovustund koos super tublide laste ja nende vanematega

2012-01-20T04:37:00.000-08:00

Aitäh teile, usinad lapsed ja suurepärased lapsevanemad! Väga meeldiv oli teiega kohtuda nii suurel kokkusaamisel.

Soovime teile kaunist draakoni aasta saabumist ja uute kohtumisteni.

20.01.2012 kell 10 ja 11 kohtume taas HIPP Põnnihommikul koos Loovustoaga kohvikus Julius!

2012-01-18T01:03:00.000-08:00

Kell 10 ja kell 11 toimub taas Loovustoa ja HIPP Põnnihommikud armas hommikupoolik Tallinna Vanalinnas Juliuse kohvikus (Harju tn 40a, HArju tänava uisuplatsi kõrval).

Teeme beebidega praktilist tööd traditsioonilise Loovustoa loovustunni pudruvärvidega, seejärel hea ja põhjalik sissejuhatus HIPP Põnnihommikutest, kuidas arendada lapse maitsemeelt läbi erinevate maitsete, proovida, katsuda ja tutvuda toiduga. Anname lapsevanematele häid ideid beebitoitude valmistamisel, räägime toiduainete kasulikkusest. Lõpetuseks teeme koos teiega süüa ja proovime, mis meil välja tuli. Tooteid tutvustab HIPP.

Juuliuse kohvik pakub omaltpoolt sooja jooki ja saiakest.

Kaasa võtke lastele maaliriided, mida tohib määrida ja käterätik, et oleks mugav pesta. Osalustasu 2 eurot.

Osalemiseks palun andke teada kuni 19.11: info@loovustuba.ee või telefonil 5089607.

Tule ise, kutsu sõber ja sugulane ning veeda armas hommikupoolik Harju tänava kohvikus Julius koos Loovustoa ja HIPP Põnnihommikuga.

Pirita ja Kadrioru rühmade loovad hetked

2012-01-16T01:46:00.000-08:00

Teeme ise ja teeme koos: talveroosid.

2012-01-14T16:48:00.000-08:00

TEEME ISE JA TEEME KOOS on Loovustoa uus rubriik, kus tutvustame kiireid ja lihtsaid võimalusi mida ja kuidas saab lapsevanem koos lapsega kodus meisterdada.

Seekord kasutame ära hea ja tuntud emmede meisterdamisvõtted ning süüterooside asemel teeme lastega talveroosid.
Sobib lastele alates 1 aasta.

Vaja läheb:
munarestid
nuga või käärid
pisut valget guassi ja vajadusel mõnda muud värvi lisaks.
Meie lapsed lisasid valgele nii punast, kollast kui ka rohelist.

Valmis tööd võib kinnitada aluspapile ja moodustada lillepeenraid. Kaunistada särapuruga ja eksponeerida suures klaaspurgis, nagu Taavi emme meile soovitas. Lõpptulemusena saab nendega ka suurepäraselt kaminas või ahjus tuld süüdata.

Lõika munarestid pesadeks ja aseta kaks pesa kokku.

Rebi munarestipapist ribad, rulli ja aseta rullikeeratud riba munarseti pesasse.

Vala paletile pisut värvi jatantsi roosidega värvi sees talvetantsu.

UUS VEERAND ALGAB 9.01.2012!

2012-01-07T10:39:00.001-08:00

JAANUARI LOOVUSTUNNID (9.01-2.02.2012):

Mustamäel Kaja keskuses: 9.01; 16.01; 23.01; 30.01
Tondil Audenteses: 10.01; 17.01; 24.01; 31.01
Pirita VAKi teisipäeval: 10.01; 17.01; 24.01; 31.01
Nõmme Kultuurikeskuses: 11.01; 18.01; 25.01; 1.02
Pirita VAKis kolmapäeval: 11.01; 18.01; 25.01; 1.02
Kadriorus MMMMuuseumis: 12.01; 19.01; 26.01; 2.02.

INFO:
TELEFON: 5089607
e post: info@loovustuba.ee

VEEBRUARI LOOVUSTUNNID 6.02-1.03.2012

Loovustuba Kuusalus!

2012-01-07T10:37:00.000-08:00

‎13. jaanuaril on Loovustuba Kuusalu rahavmajas.
Teeme loovustundi ning meiega tuleb kaasa HIPP toodete tutvustus ja degusteerimine. Pärast tundi saate küsida nõu HIPP toodete müügiesindajatelt.

Meie kohtumine toimub 13.01.2012
kell 10.30 (vanus 6 kuud kuni 1,5 a) ja
... kell 11.30 (vanus 1,6-3 aastat) Kuusalu Rahvamajs.

Loovustunni teemaks on “Jääkaru pidu”. Lapsed töötavad maaliliselt.

Palun võtke kaasa vahetusriided,
mida tohib määrida ja käterätik, et oleks mugav pesta.
Emmed saavad loovustunnis ka oma asja teha:
vildime seebile ilusa kuue selga.

Loovustoaga liitub HIPP ja suurepärane beebitoodete degusteerimine ja konsultatsioon spetsialistidelt!

Osalustasu 13.- (tulumaks tagastatakse). Osaleda saab lapsevanem koos 1 või 2 lapsega.
Eelregistreerimine on vajalik. Tund toimub vaid rühma komplekteerimisel.

PALUN ANNA TEADA OMA TULEKUST: jaana.peterson@gmail.comVaata veel
.

Detsembri meistriklass Loovustoa õpilaste vanematele. Seekord sündisid imelised disain-kaardid. Aitäh.

2011-12-10T07:58:00.001-08:00

Vaata veel jõulukaardi ideid ja mõtteid siin:
http://loovustuba.blogspot.com/2009/12/ideid-ja-motteid-tee-ise-joulukaart-ja.html

Loovustuba Narva Jõesuu Lastekodus. Sellised imelised jõulukaardid said lapsed valmis! Super ideed:
http://loovustuba.blogspot.com/2009/12/loovustuba-narva-joesus.html

Loovustoa loovustund KUMUs 10.12.2011. Punased hobused ja punane!

2011-12-10T07:38:00.001-08:00

Loovustoa laste loovustunnid Eesti Kunstimuuseumis KUMUs. 24.09.2011. Sügistööd. Leib.

2011-12-10T07:32:00.000-08:00

Sügisel avastasime KUMU puhtad saalid ja maalid. Tutvusime piltidega, mängisime ja maisutasime.
Talvel ootab meid juba värvide mäng. Esimeseks on punane värv!

18 novemrbil kogunesid kuni 1 aastased lapsed vanematega Loovustoa ja HIpp Põnnihommikule kohvikus Julius.

2011-11-23T01:18:00.000-08:00

Uute kohtumisteni!

Loovustoa laste vanemad meisterdavad imelisi asju! Viimati tegid emad tekstiilimaali.

2011-11-23T01:17:00.001-08:00

Isadepäeva kaardi "kiirabi"

2011-11-11T05:30:00.001-08:00

KOguge jalutuskäigul taimi. Lõika kartulist või svammist lillemotiiv.
Töö käik:
1. pane taimed ajalehele ja värvi rohelise värviga üle
2. võta taimed ja aseta kõik lehed valgele või värvilisele kaardipaberile värviga vastu paberit
3. kata lehed puhta paberiga ja rulli või silu käega üle terve paberi
4. eemalda pealmine paberi leht ning korja taimed kokku
5. kasta kartulist või svammist lõigatud lill sinise värvi sisse ja trüki lilled pildile
6. lilledele võib lisada kollased südamed vatipulgaga

Isadepäev

2011-11-11T05:21:00.000-08:00

Isadepäev on perepüha

Eestis tähistatakse isadepäeva novembris - täpsemalt novembri teisel pühapäeval. Selle päeva tähistamine sai alguse Ameerikas 1910.a. Meile on isadepäev tulnud Soomest. Isadepäeva mõtteks on süvendada isade ja laste vahelisi suhteid. Isadepäeva kombestik meenutab emadepäeva oma - mõlemad on perepühad. Selle päeva tähistamise viisi otsustab iga pere ise. Isadepäeva lilleks o...n saanud punane ja valge roos.

Vanades ühiskondades võrdsustati abiellumine otsusega lapsi saada. Otsustajaks oli mees ja otsus viitas sellele, et mees on jõudnud tähiseni, et suudab kanda vastutust laste ja pere heaolu ja tuleviku eest.

Laps ema süles elab koos temaga üle rõõme, muresid, õnnestumisi ja ebaõnne. Sugugi vähem ei tunne laps vajadust isa järele. Sõna "emme" järel saab ta kohe selgeks sõna "issi". "Isa arm kestab hauani, ema arm igavesti," ütleb vanarahva tarkus.

allikas:
www.terviseleht.ee

KÕIKIDE LASTE ISADEPÄEV:
http://www.isadepaev.ee/2011/

Loovustuba soovitab: KLIISTER: teeme ise värvi.

2011-11-06T01:33:00.000-07:00

KLIISTER= vesi+kartulijahu ehk tärklis

Tee nii:
1. Sega 2 supilusikat kartulijahu ehk tärklist 1/2 klaasis külma veega.
2. Keeda 1/2 liitrit vett potis.
3. Vala hoolega segades külmas vees lahustatud tärklis keevasse vette.NB! Sega pidevalt ja hoolega. Ära keeda, vaid sega vajaliku tihedusega kisell ning tõsta pott tule pealt.

4. Toonimiseks lisa kliistrile guassi või akvarelli.
5. Sega värv ühtlaseks ja maali. Kliister asendab nii värvi kui ka liimi. Sobibi segatehnikas tööde tegemiseks.

Tärklis – taime turvaline tagavara
allikas: http://www.loodusajakiri.ee/

Tärklis ehk rahvapäraselt kartulijahu on tavaline toiduaine. Tervisliku toitumise seisukohalt peaks tärklis katma suure osa organismi energiavajadusest. Paljudele meenub kissell ja kliister, mõnele isegi tärgeldatud pesu, aga vähesed seostavad tärklisega ahjusooja leiva lõhna ja jumekat palet.

Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. Amüloosi molekulmass on tunduvalt väiksem, võrreldes amülopektiiniga. Amüloosi ahelad ei harune, kuid pole ka tavamõttes sirged, sest nad keerduvad spiraalselt. Amülopektiini ahelad on tugevalt harunenud: külgosad eralduvad iga kaheksa kuni üheksa jäägi tagant, pealegi kordub sama külgahelates. Nii moodustubki väga ruumikas ja haruline struktuur. Tavaliselt langeb tärklises 10–20% amüloosi ja 80–90% amülopektiini arvele.

Taim talletab tärklisevarud kas viljadesse, seemnetesse, mugulatesse või juurtesse, harva isegi tüvesse. Toorestes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruteks (teraviljadega on vastupidi: nende valmides teriste tärklisesisaldus suureneb).

Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstes, harunemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, siis sobivad need liimide valmistamiseks. Kuid dekstriinid on olulised ka söödava seisukohalt, näiteks pagaritoodete puhul. Küpseva toote pinnal on temperatuur kõrge, just seal algab tärklise lagunemine dekstriinideks ja teisteks ühenditeks, mis koosmõjus valkudega annavadki leivale-saiale ilusa pruunika kooriku, omapärase maitse ning lõhna. Küpsetise pealispinnast on suur hulk vett lendunud, seevastu sisus jagub seda piisavalt. Moodustuv koorik takistab vee aurumist ning kõrgel temperatuuril seovad kliisterdavad tärkliseterad vett. Seetõttu on rikkaliku veesisaldusega pagaritooted tundlikud niiskusreþiimi suhtes: hoiad leiba-saia kuivas, kaotavad need liigselt vett ning muutuvad tahkeks; säilitad niiskes – lähevad hallitama.

Omaette probleem on tärklise vananemine. See mõjutab just ruumilise ehitusega amülopektiini struktuuri, mis omakorda halvendab leiva kvaliteeti ja maitset. Mõõdukal kuumutamisel amülopektiini struktuur taastub, mis jällegi kajastub pagaritoote maitseomadustes: röstitud leib ja sai omandavad taas meeldiva lõhna ja maitse.

Saab siirupit ja kliistrit. Siirupivalmistajad on võtnud eeskujuks küpsevates puuviljades toimuva: nad lagundavad tärklist vastavate ensüümide abil. Toorainena kasutatakse kas maisi- või kartulitärklist. Tärklisest tehtud siirup on kreemja värvusega veniv magusamaitseline vedelik. Venivaks teevad selle dekstriinid, magusaks aga suhkrud (glükoos, maltoos). Tärklise lõplik lagunemine glükoosiks kaitseb taimi külmumise eest: külmavõetud kartulimugulad ongi seetõttu magusad. Taimedes ladestub tärklis kihilise ehitusega teradena, mille kuju sõltub liigist. Nii on kartulist pärinevad tärklisekogumid ovaalsed, maisi ja riisi süsivesikutevarud moodustavad aga hulknurkseid struktuure. Erinevused on ka terade mõõtmetes, kusjuures tööstuses hinnatakse rohkem suuremõõtmelisi tärkliseterasid. Muide, just suured terad annavad tärklisele valguse käes ka erilise helgi. Suurema teraga on nisu-, maisi- ja kartulitärklis, seevastu riisitärklise terad on väiksemad.

Külmas vees tärkliseterad ei lahustu, kuid punduvad. Kõrgemal temperatuuril (50–70 oC) hakkavad nad vee toimel tugevasti paisuma, terade maht üha suureneb, kuni lõpuks nad lagunevad ning tekib kleepjas lahus. Seda tärklise omadust kasutatakse nii kisselli keetes kui ka kliistrit tehes. Arvestama peab sedagi, et pikka aega seisnud kartulijahu hakkab oma kliisterdamisomadusi kaotama. Vahel tuleb aga tärklise kliisterdumist toiduainetes lausa vältida: näiteks makaronides, mida valmistatakse tainast ning kuivatatakse mitu tundi mõõdukas soojuses.

Inimesele vajalik, kuid liialdada ei maksa. Inimtoidu koostises on tärklis asendamatu. Põhiosa toiduga saadavatest süsivesikutest peaksime saama ja tegelikult saamegi tärklisena. Igapäevane menüü pakub kuhjaga näiteid: kartul, leib-sai, makaronid, banaanid jne. Ei maksa siiski unustada, et suhkrutega samamoodi annab ka grammi tärklise lõplik lagunemine meile ligikaudu neli kilokalorit energiat. Tärklise lõhustamisel on oma osa nii vastavatel seedeensüümidel kui ka mao happelisel keskkonnal. Seedekulgla mitmes kohas toimib ensüüm amülaas, mis lagundab hiiglaslikke tärklise molekule järk-järgult aina väiksemateks osisteks, kuni glükoosini välja. Et amülaasi leidub süljeski, siis tunneme leivatükki pikemat aega mäludes suus lõpuks magusat maitset. Ammustel aegadel keerasid taluperenaised leivatükikese linasesse riidesse ja pistsid väikelapsele suhu. Süljes leiduv amülaas lõhustas vähehaaval leiva tärklise magusamaitselisteks ühenditeks, mis leevendasid lapse magusaisu.

Mardipäev. Kombed ja tavad.

2011-11-06T01:32:00.000-07:00

Mardipäev - 10. november

allikas: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php

Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.

Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.

Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega, eeskätt seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomes nimetatakse novembrit marraskuuks ehk surnutekuuks ja samatähenduslik on ka meie hingekuu või kooljakuu, mis tähistab aga hoopiski oktoobrit.

Maskeerimine
Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul.

Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne.

Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks, keda oli mõne tunnusliku joone abil lihtne jäljendada. Üha sagedamini piisas näo värvimisest, et mardiks minna. Linnades polnud tundmatuks jäämine enam ka nii oluline, sest nagunii tunti kaugemalt tulijaid vähem.

Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks.

Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.

Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. 20. sajandil hakati käima koolimajades, kohvikutes, restoranides, nii nagu 19. sajandil käidi mõisas või hiljem ka seltsimajas mardisandiks. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid tähistasid püha oma ruumides peoga, Veljesto näiteks spetsiaalsete mardikarnevalidega.

Mardipere
Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kuid ka sellise pere liikmeil oli vabadus käituda oma väikese rolli kohaselt. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese nagu tänapäevalgi, kui minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla, nt õpetajaid, klassikaaslasi või õppejõude külastama ja neilt mardinoosi saama.

20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust. Vankrile või rekke oli hea andisid laduda. Hiljem on juba ka mootorrataste, autode ja muude sõiduvahenditega kohale sõidetud.

Mardikambad on omavahel võistelnud, on olnud ka erinevate mardiseltskondade kokkupõrkeid, andide röövimist ja teise seltskonna jälitamist. Enamasti on aga omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud.

Tihti kuulus seltskonda pillimees ja häid lauljaid, sest mardi-kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll.

Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta.

Õlgedega maskeeritud
19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada.

Kuni viimaste aastateni on mardid visanud tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku.

Loomamaskid
Eeskätt Lääne-Eesti ja saarte maskeerimiskombestik on väga sarnane Skandinaavia tavadega ja seetõttu on just sellel alal ka palju erinevaid loomamaske või lausa loomadeks rõivastumist.

Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardi(ka kadri)karu, kuid ka mardihobune, mardisokk (sama maski kasutati ka aastavahetusel), mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani.

Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. Muude loomade puhul aitas pahupidi kasukast, soku puhul ka uhkest sarvedega peast, mis tihti oli kepi otsa pistetud.

Miks maskeeruti loomadeks? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi erinevate loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi loodusjõude ja -haldjaid, viljakushaldjaid, ka pimeduse deemonlikke esindajaid.

Inimesed ja rahvad
19., eriti aga 20. sajandil võttis hoogu erinevateks ametimeesteks või teisest rahvusest inimesteks rõivastumine. Näiteks riietuti kireva riietusega mustlaseks, mis ühtlasi lubas kaartidega ennustada ja kätt vaadata. Tahma või värvidega määriti end ka mooramaa meheks või neegriks. Tänuväärseks maskeerimisvõimaluseks ja rollijooniseks said rätsep ja korstnapühkija, kingsepp, meremehed, arst, sõdurid ja sõjapealikud, kuid hiljem ka raamatute ja filmide kangelased, nagu Pipi Pikksukk, Tarzan ja paljud teised.

Ketrajasant
Ilmselt vana päikesekultusega on seotud ketrajasandi liikumine mardipäeval või siis mardiema, kes ketrab ja laulab ketrajasandi laulu või lihtsalt jutustab oma tegevusest. 19. sajandil oli sellisest kunagi kindlasti ülimalt tähtsast tegelasest teateid eeskätt Lõuna- ja Lääne-Eestist, kus mitmed tavad säilisid pikemalt. Ketrajad liiguvad sügisestel tähtsatel üleminekupühadel ringi ka muudel rahvastel, näiteks ida- ja lääneslaavlastel. Kommet on seostatud päikesekultusega.

Näljasandid
Mardipäeval oli Lääne-Eestis ja saartel tavaks, et üksikult liikusid päeva ajal ringi vaesed naised, kogudes endale toitu ja riideid. Siis ei pruukinud neil ka endid maskeerida.

Mardirituaal
Mardirituaalil oli üsna kindel ülesehitus, ehkki erinevaid osi võidi esitada pikemalt ja lühemalt. Mitmesugused improvisatsioonilised osad muutsid selle palju atraktiivsemaks ja keerukamaks, kui tänase kokkukuivanud traditsiooni ja arhiivimärkmete põhjal võiks arvata. Võime kindlalt väita, et iga mardiseltskond oli omanäoline, sõltudes liikmete ettevõtlikkusest ja ideedest. Mardid alustasid ukse taga:
a) sissepalumislaulu ja koputamisega. Sissetulemislaulus kirjeldati oma teekonda, paluti peretütrel "lõõtsuda lõke lõukasse". Tuppa astumisel teretati mõne vana ja traditsioonilise tervitusega, nt "Tere, jumal teie tuppa!". Mardiisa võttis tuppatulemisel kaelakotist peoga viljateri vm ja külvas põrandale viljaloitsu saatel.
b) järgnes martide tantsimine ja tantsulaul, millele liitusid laste ja käsitööde kontrollimine, loomade ja ametimeeste etteasted, mõistatuste küsimine vilja ja karja edendamiseks ja muu suhtlemine pererahvaga, samuti igat liiki mängud. Eespool oli juba juttu, et marditants oli pigem rituaalne liikumine või tammumine kui tants tänapäevases mõttes. Ka mõistatamine ja mõistujutuga oma teekonnast rääkimine ning andide palumine on olnud erilise tähendusega ja kuuluvad kommete hulka, mille vahendusel usuti näiteks kariloomi edenevat. Paljudest asjadest ei võinudki aga veel 20. sajandi alguses uskumuste kohaselt täiesti otsesõnu rääkida, sest siis meelitanuks see ligi metsloomi ja deemonlikke jõude, rikkunuks sigivuse ja edu. Vili külvatud, andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis: "Terveks!" või "Tooreks, terveks!"
c) tunnistamislaulus uuritakse peretütarde või laste virkust.
Lääne-Eestis järgnes siinkohal mardiema laul või ketramine koos vastava jutuga. Mardiema palub endale lauluga riiet või lõnga.
d) mangumislauluga palutakse pereisalt ja pereemalt andeid: liha, kapsaid, vorste, poolikuid seapäid, õlut jm. Lääne-Eestis, kus laulud on olnud lühemad, palub mardiisa aga hoopis mõistukõne abil andeid. Selle peale annab pererahvas martidele koti sisse magusat, õunu, kaalikaid, saia, raha jm.
e) andide saamisele vastab mardipere omakorda tänulaulu või sajatusega juhul, kui annid olid väga nirud; enamasti sajatati selliste perede ukse taga, kes sisse ei lasknud.
Esmalt tänatakse andide eest, siis pöördutakse talupere iga liikme poole ja soovitakse viljaõnne, peremehele hobusteõnne, sulastele koerteõnne, miniale lasteõnne, tütardele ja poegadele kosilaseõnne ja pruudiõnne, pereemale karjaõnne. Tänulaulu ajal võidi samuti külvata vilja põrandale.
f) hüvastijätulaul lõpetab mardiskäigu. Tavaliselt lauldi lahkumislaulu uksest väljumisel või õues, ainult Lõuna-Eestis lauldi seda toas enne väljumist. Lahkumislaulus jäetakse pererahvaga jumalaga, soovitakse head edenemist ja lubatakse järgmisel aastal tagasi tulla. Ennustatakse kadrisantide tulekut, kes kontrollivad, mida pere noored vahepeal on õppinud ja teinud.

Reeglina korrati igas peres umbes ühesugust tegevust, kuid jutt mugandati ja sõltus alati konkreetsest perest.

Mardilaulud
Mardilaulud kuuluvad koos kadrilauludega pikimate regivärsiliste kalendrilaulude hulka. Laul on tsükliline; igale tegevusele vastab konkreetne laul. Laulud algavad tervituse ja kirjeldusega, et tullakse kaugelt maalt või taevast ja ollakse teel külmetanud, mistõttu palutakse lasta tuppa sooja. Kirjeldatakse laste rasket olukorda, kellele palutakse ande. Räägitakse soovitavatest andidest ja tänatakse, soovides igale pereliikmele oma õnne: peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele peiu- ja pruudiõnne.

Kardetud olid suhteliselt lühikesed sajatused või laulukesed, kus loomulikult kõigest eelnimetatust ilmajäämist kuulutati, nälga ja surma ennustati. Paljud väljendid olid erakordselt värvikad, nagu "susi sittugu su supipatta", "saagu sul savitsed lapsed" jm.

Juba 19. sajandi alguses on mardid laulnud aga rituaali käigus ka uuemaid laule ja pillimehed esitanud uusi tantsuviise. Nii tehakse tänagi – mardid laulavad lisaks vanadele, kaasajal küll koolis õpitud lauludele, ka igasuguseid moe- ja uuemaid laule, samuti lastelaule. 20. sajandil nihkus mardikomme aina enam laste tavaks, eriti pärast Teist maailmasõda.

Kui juhtumisi marte majja ei lastud, siis võisid mardid ukse sulgeda puudega, hobuse või vankri katusele viia ja igasuguseid muid tempe teha.

Aga ka majja saamine ei kindlustanud tempude eest, sest mõnikord tassiti vargsi teise peresse osa majariistu, pilluti põrandale linaseemneid või riisi, määriti juhtumisi pererahvas nõe või tahmaga, visati hoopis vett kaela (võrdle kadrititega, kes ilmast ilma pissis pererahva märjaks). Paljudel neist vempudest usuti olevat õnnestav, edu ning viljakust tagav mõju.

Mardipidu
Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja.

Mardipulmad
Lääne-Eestis oli tavaks pidada mardipulmasid, mis kestsid vahel pikemat aega. Sinna kutsuti ka pered, kellelt oli ande saadud. Peo ajal võidi jäljendada pulmasid, st valiti pruut ja peiu ning mängiti maha suurem osa pulmakommetest. Üldiselt tehti mardipulmadeks ohtralt sööki ja varuti mardiõlut, lauldi ja tantsiti igasuguseid uuemaid seltskonnatantse. Mängiti igat laadi mänge ja jäljendati pulmanalju. Mõnikord on pulmakommete juurest sujuvalt jõutud mardilapse ristimiseni.

Mardisantide tavasid on võrreldud 17. sajandil tuntud mängutubadega, kus mardipäevast jõuludeni oli kombeks koguneda õhtuti suuremasse tallu, juua õlut ja tantsida. Mängutube on peetud ka noorte erootilise suhtlemise kohaks.

Mardikarnevalid
muutusid populaarseks 20. sajandil lasteaedades, koolides, seltsides ja töökohtades. Valiti paremaid maske ja kostüüme, võisteldi ja tantsiti. Mõnel pool toimus mardirongkäik.

Loovad hetked õpetaja Nataly tunnis

2011-11-06T01:24:00.000-07:00

HIPP PÕNNIHOMMIK

2011-11-01T11:12:00.000-07:00

18 novembril ootame lapseootel ja kuni 1 aastaste laste vanemaid kargele klubihommikule!
Kell 10 ja kell 11 toimub esmakordselt Loovustoa ja HIPP Põnnihommikud armas hommikupoolik Tallinna Vanalinnas Juliuse kohvikus (Harju tn 40a, HArju tänava uisuplatsi kõrval).
Esimesel kohtumisel teeme beebidega praktilist tööd: traditsioonilise Loovustoa loovustunni pudruvärvidega, seejärel paar sõna HIPP Põnnihommikutest, kuidas arendada lapse maitsemeelt läbi erinevate maitsete, proovida, katsuda ja tutvuda toiduga. Anname lapsevanematele häid ideid beebitoitude valmistamisel, räägime toiduainete kasulikkusest. Lõpetuseks teeme koos teiega süüa ja proovime, mis meil välja tuli. Tooteid tutvustab HIPP.

Juuliuse kohvik pakub omaltpoolt sooja jooki ja saiakest.
Kõigile osavõtjatele kingitus ning loosi läheb ka mõlemisse gruppi kell 10 ja kell 11 üks suurem auhind.

Kaasa võtke lastele maaliriided, mida tohib määrida ja käterätik, et oleks mugav pesta.
Osalustasu 2 eurot.

Osalemiseks palun andke teada kuni 17.11: info@loovustuba.ee või telefonil 5089607.
Tule ise, kutsu sõber ja sugulane ning veeda armas hommikupoolik Harju tänava kohvikus Julius koos Loovustoa ja HIPP Põnnihommikuga.

Lapse areng esimesel eluaastal

2011-10-29T03:52:00.000-07:00

LAPSE ARENG ESIMESEL ELUAASTAL

allikas: Tallinna Ülikool
www.tlu.ee

Vastsündinu - s.o arenguperiood, mil toimub üleminek lootest imikuikka. Vastsündinu on vaid füüsiliselt emast eraldunud, bioloogiliselt aga temaga seotud. Sünd toob endaga kaasa olemasolu tingimuste olulise muutumise pimedast, pehmest, turvalisest vedelikukeskkonnast valgesse, kärarikkasse hapnikukeskkonda. See olukord esitab lapsele hulgaliselt kohanemisnõudeid. Lapse elu uues keskkonnas kindlustatakse ühelt poolt kaasasündinud mehhanismide abil - nii lülitatakse peale sündi kohe sisse. refleksid, mis kindlustavad organismi peamiste süsteemide töö (hingamine, vereringlus, termoregulatsioon, kaitserefleksid, imemisrefleks jne); teisalt on laps täiesti sõltuv täiskasvanust - ta vajab ellujäämiseks välist abi. Vastsündinul on teatav valmisolek võtta vastu talle tähtsaid sotsiaalseid kogemusi. Täna teame, et juba 6.-7. raseduskuust alates kuuleb loode ema südame lööke, ema häält, teisi keskkonna helisid. Vastsündinu eristab ema hääle kõigist teistest häältest.
Tänastel andmetel näeb vastsündinu suhteliselt hästi (kõige paremini ca 20 cm kaugusele - s.o ema näo kaugus imetamisel). Ta leiab kõigi teiste nägemisärritajate hulgast üles inimnäo ja keskendub sellele. Ka lõhna- ja maitsetundlikkus on sünni hetkel olemas. Kõige parem viis vastsündinut rahustada on - aseta ta ema rinnale - siin tunneb ta ema südamelööke, soojust ja pehmust. Selline kontakt on vajalik ja turvaline nii emale kui lapsele. Füsioloogilisest aspektist peetakse vastsündinuperioodi lõpuks seda, kui laps on taastanud oma sünnikaalu - s.o kui tekib ainevahetuse tasakaal lapse organismi ja keskkonna vahel.
Psühholoogilisest aspektist peetakse vastsündinu perioodi lõpuks naeratust inimnäole - s.o signaal täiskasvanule, mis kutsub kontaktile. Sellest peale saame rääkida individuaalsest psüühilisest elust.

Imikuiga. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti.

Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Tema emotsionaalsed ja sotsiaalsed suhted mõjutavad lapse arengu kõiki aspekte olulisel määral.

Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse suhteile nendega, kes tema eest hoolitsevad kui emotsionaalse ja kognitiivse arengu allikale.
Täiskasvanu lähedus ja tähelepanu lapsepoolsete märguannete suhtes loovad lapses turvatunde ning panevad aluse usaldusele ümbritseva maailma suhtes - see on positiivseks lähtekohaks lapse MINA-arengule. Kui lapsepoolsetele kontaktiüritustele reageeritakse, tajub ta, et tema teated on tähtsad. Sünnib kogemus sellest, et oma toimingul on olnud tulemus ja et aktiivsus tasub end ära. Mida vahetumalt vastame lapse algatusele, seda tugevamaks kujuneb lapse soov kontaktiks ümbrusega.

4-5 kuuselt hakkab laps eristama omi ja võõraid, suhtlemine omandab valiva iseloomu: lähedasele inimesele naeratab, avaldab oma heameelt, võõra inimese puhul aga võõristust.
Teisel elupoolaastal ilmneb kiindumus kindlasse inimesesse.
Kiindumussuhte uurimise tulemused on näidanud, et kiindumuse objekt võib last paremini kui teised lohutada ja rahustada. Kiindumuse tekkeks on oluline täiskasvanu võime reageerida lapse igale signaalile. Kiindumuse arengut soodustavad soojus, pehmus, julgustamine. Nutt on imiku kutse. Nutt on erinev erineva ebamugavuse korral (nälja puhul on see algul vaiksem, siis nõudlikum ning sama rütm kordub, valu puhul on nutt pidevalt tugev ja nõudlik). Kui lapse kutsele ei reageerita, viib see pettumusele ja halva enesetunde tugevnemisele. Ka naeratus on lapsepoolne kommunikatsioonisignaal, see signaal toimib efektiivselt. Uurimused näitavad, et naeratava lapse läheduses viibivad inimesed kauem kui nutva - viimast rahustatakse ja eemaldutakse. Esimene naeratus, mis väljendab positiivset emotsiooni, ilmub esimese elukuu lõpul - teise algul nägemiskeskendumise tagajärjel esemele või vastuseks täiskasvanu lahketele sõnadele ja naeratusele - seega positiivse seisundi tekkeks ei piisa bioloogilise tarbe rahuldamisest, vaid on vajalik meeleorganite mõjutamine.

Hirmutunnet tekitavad imikueas ootamatud ja valjud helid, kukkumine, valu.
Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast. Lahkumishirm tekib tavaliselt 7.-11.-kuuselt. Tuttav, kuid muudetud nähtus (näit. esimest korda prille kandev või uues kübaras ema) võib lapses tekitada määramatusetunde, mis omakorda põhjustab hirmu.

Esimese eluaasta lõpuks on lapsel juba keerukad tundmused, aastane on
võimeline kaasa tundma täiskasvanule (emale) või ka nutvale lapsele.

Tunnetuslik areng. Vastupidiselt varasematele seisukohtadele võime eksperimentaalsete uurimuste alusel väita, et inimene on sünnimomendist alates tunnetuslikult aktiivne ja valiv. Laps mitte üksnes näeb ja kuuleb, vaid otsib nägemis- ja kuulmismuljeid ning naudib neid. 3-4 kuuselt jälgib laps vabalt pilguga ruumis liikuvaid esemeid. Tekivad silma initsiatiivsed liigutused: pilgu viimine ühelt esemelt teisele ilma välise põhjuseta. Laps võib püsivalt keskendada pilgu esemele. Ka kuulmiskeskendumine muutub kestvaks. Kuulmine ja nägemine ühinevad omavahel -laps pöörab pilgu heli suunas, otsib silmadega tema allikat. Eksperimendid on näidanud, et 3-kuused eristavad hästi värvust, mahuliste ja tasapinnaliste geomeetriliste figuuride vormi, reeglina eelistatakse heledaid ja eredaid värve.

Imikuid veetleb objektides eelkõige kontuur, köidavad suhteliselt suured pinnad kontrastselt erinevate elementidega. Imiku tähelepanu tõmbab ja hoiab eelkõige esemete liikumine, must-valged kontrastid, valjuselt, kestvuselt ja helikõrguselt erinevad helid. Alates 10.-l2. elunädalast hakkab mõju avaldama uudsus. Kui tuttavate esemete keskele ilmub uus - vormilt või värvilt erinev, keskendatakse pilk kõhe sellele. Siinjuures osutub köitvamaks mitte päris uus vaid muutunud stiimul.
Kui hakkavad kujunema erinevat liiki liigutused ja toimingud esemetega, tekib nägemisele uus ülesanne - ta peab suunama ja reguleerima seda tegevust. Et edukalt roomata esemeni, haarata, manipuleerida jne., on vaja hinnata esemete suunda, vahekaugust, vormi, suurust. Nende erinevuste õppimine toimub kogu lapsepõlve vältel, kuid algab imikueas - selleks alguseks on liigutuste pidev kohanemine ruumi ja esemete omadustega. Imikul tuleb võimaldada manipuleerida võimalikult paljude esemetega - mänguasja variatiivsus on imiku oluliseks arengufaktoriks.
Ümbritsevate asjade paljusus suunab last neis orienteeruma ja soodustab tunnetuslikku arengut. Nende laste vaimne areng, kes elavad väga üksluistes keskkonnatingimustes, võib olla aeglustunud, võrreldes nendega, kes saavad mitmekesiseid muljeid.
Juba varases imikueas on laps võimeline suhestama uusi muljeid olemasolevate kujunditega. Siin on tegu äratundmisega. Teisest elupoolaastast tekib võime meenutada - s.o taastada mälus kujund ka siis, kui seda objekti tema ees pole. Kui 4-kuune imik võib eristada tuttava näo võõrast, siis vaevalt suudab ta taastada mälus isa kujutist, kui teda pole toas. Pärast 8. kuud on laps selleks aga võimeline.

Ettekavatsetud tegevused ja matkimine annavad tunnistust intensiivselt arenevast intellektist. Laps õpib mõtlemist tegevuses, jäljendades iseenda ja teiste liigutusi.
On märgatud seost ema tähelepanelikkuse ja lapse uurimiskäitumise vahel - mida tähelepanelikum on ema olnud lapse suhtes, seda kauem tegeleb imik asjadega, seda rohkem aega kulutab laps esemete uurimisele. Täiskasvanu on vahendajaks lapse suhtlemisel esemelise maailmaga. Vahetu suhtlemine kujuneb teisel elupoolaastal suhtlemiseks esemete pinnal ja ühiseks tegevuseks.

Kõne areng. Suhtlemisvajadus loob aluse kõnehäälikute jäljendamiseks. Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. 3-kuune heas tujus laps häälitseb palju ning kuulab oma häält, 4-kuune võib jäljendada kõne rütmi. Varakult hakkab laps reageerima ka kõne emotsionaalsele toonile ning intonatsioonile.
Esimese eluaasta teisel poolel lallab terve laps kestvalt ja mõnuga, treenides samas kõneaparaati. Lallamisel kasutab laps algul ca 70 häälikut, millest hiljem diferentseerib emakeeles vajamineva. Siin osutub tähtsaks võimalus nii oma kui täiskasvanu häält kuulda ja matkida. Kuna matkimine on väga tähtis tegur kõne õppimisel, siis tuleb lapsega alati rääkida õiget keelt. Kakskeelses peres on oluline järgida printsiipi - üks inimene ja üks keel (ema räägib lapsega alati oma emakeeles), siis on lapsel võimalik neid keeli diferentseerida.
Esimesed mõtestatud sõnad ütleb laps reeglina esimese eluaasta lõpul. Aastane laps kasutab 3-4 sõna. Aktiivsele kõnele eelneb kõne mõistmine. Aastane laps mõistab ca 10-20 sõna.( Siin ja edaspidi on oluline meeles pidada, et individuaalsed erinevused lapse arengus on üsna suured. Need erinevused avalduvad ka arengutempodes. Nii on äratoodud arvuliste näitajatega viidatud vaid keskmistele tendentsidele, millest esineb üsna suuri erinevusi nii ühele kui teisele poole ka normaalse arengu korral.)

Füüsiline areng. Terve ja hoolitsetud lapse kasv suureneb esimese aastaga 1,5 korda. Esimese kuue elukuu vältel on kasvutempo suurem kui iial hiljem. Esimese eluaasta vältel teeb laps palju edusamme oma keha valitsemisel, ruumis liikumisel toiminguis esemetega. Ta õpib hoidma pead, istuma, roomama, toe najal seisma, iseseisvalt seisma, tegema esimesi samme, algul toega ja seejärel iseseisvalt; kätt eseme poole küünitama, eset haarama ja hoidma, manipuleerima ( viibutama, viskama, kopsima jne.). Kõik need liigutused on nagu astmed inimesele omaste käitumisvormide omandamisel. Nad võimaldavad uute muljete saamist, tutvumist esemete ja nende omadustega, orienteerumist ruumis. Eriti tähtis on aktiivsete liikumisvormide omandamine, esemete haaramine ja nendega manipuleerimine.

Progressiivsete liigutuste ja toimingute kõrval võivad ebasoodsate kasvutingimuste korral kujuneda liikumise tupikteed (sõrmede imemine, näo juurde viidud käe imetlemine, neljakäpakil kiikumine). Nimetatud liigutused eraldavad last välismaailmast - nende ajal toimub kõigi teiste reaktsioonide pikaajaline pidurdumine.
Aeg, millal laps hakkab istuma, seisma, kõndima, sõltub mitte üksnes närvisüsteemi ja lihaskonna arengust, vaid ka sellest, kui palju on lapsel võimalusi omandada vastavaid liigutusvilumusi - need oskused võivad kujuneda hilinemisega, kui võtta lapselt võimalus aktiivselt liikuda. On väär eeldada, et laps, kes hakkas vara käima, ennetab kaaslasi ka muus. Üldine füüsiline areng kahel esimesel eluaastal ei ole seoses (ei ennusta) lapse edasise vaimse arenguga.

Roomamine on esimene viis iseseisvalt liikuda. Enamusel lastest õnnestub see I elupoolaasta lõpul, teise algul, kui laps püüab kätte saada huvipakkuvat eset (lelu). Ta küünitab lelu poole kord ühe, kord teise käega, nihkub selle käigus veidi edasi. Pikkamisi liigutused, mis viivad ümberpaiknemisele, kinnistuvad, muutuvad liikumise viisiks. Esmalt tekib madal liikumine kõhuli, seejärel kõrge - neljakäpakil.
Iseseisvale käimisele eelneb küllalt pikk periood, mille vältel laps õpib jalgadele tõusma, seisma mingist toest hoides, toeta seisma ja lõpuks kõndima ilma toeta. Kuna laps juba valdab roomamist, ei vaja ta käimist, et ruumis liikuda. Lapse käima õhutamisel ja vajalike ettevalmistavate liigutuste kujundamisel on otsustav roll täiskasvanul. Nende uute liikumisviiside omandamisel vajab laps täiskasvanu tähelepanu ja tunnustust.

Haaramisliigutuste areng algab 2-3. elukuul. Laps tõstab lamades käe rinna kohale, nagu kompaks ühe käega teist. Kui täiskasvanu paneb lapse pihku eseme, tekib katse seda hoida. Seejärel hakkab laps ise küünitama rippuva eseme poole. Algul ei taba käsi eset või kui ka tabab, ei suuda laps veel haarata.
Alles 4,5-5-kuuselt tabavad, haaravad ja hoiavad lapsed rippuvat lelu ja 6-kuuselt võivad ta kätte saada juba ühe käega. See haaramine on veel ebatäiuslik ja ei kohandu eseme omadustele. Edaspidi täpsustub käe liikumine eseme poole ning areneb pöidla vastandamine teistele sõrmedele - laps suudab eset sõrmedega kinni hoida. Esemete haaramine ja hoidmine kujuneb 7.-8. elukuul ja täiustub aasta lõpuni.
Kui laps on võimeline eset hoidma, hakkab ta temaga manipuleerima. Esimesed manipulatsioonid on suunatud last huvitavale esemele. Manipulatsioonid kutsuvad esile teatud resultaadi - eseme ümberpaiknemise, kõrina, piuksatuse. Laps hakkab seda tulemust märkama ja taaslooma.

Edaspidi hakkab laps tegutsema korraga kahe esemega ning omandatud liigutusi ühelt esemelt teisele üle kandma ning modifitseerima. Kui arengu alguses on liigutus suunatud esemele, siis aasta lõpuks – tulemuse saamisele ja saadud tulemuse kinnistumisele. Haaramise ja manipuleerimise käigus tutvub laps esemete erinevate omadustega. Pikkamööda hakkavad esemed lapse jaoks esinema kui miski, mis eksisteerib teda ümbritsevas maailmas pidevalt ja millel on püsivad omadused.

Goethe värviring

2011-10-29T03:21:00.001-07:00

Goethe värviring
1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte pöhivärvi – sinist ja kollast,
vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm pöhivärvi vahelduvad
oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all.
Ringi seda poolust, mis algab rohelisega
– läbi kollase punaseni – nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks

SOOVITATAV KIRJANDUS:

JOHANN WOLFGANG GOETHE
1749-1832

Saksa luuletaja ja loodusuurija.
1792.a. avaldas esimesd kirjutised spektrikatsete kohta “Beiträge zur Optik(Chromatik)” (“Lisandusi optikale”, hiljem nimetas ümber “Lisandusi kromaatikale”.
1810. a. ilmus peateos “Zur Farbenlehre”(“Värviõpetusest”).
Goethe lähtus värvide vastandlikkusest, tuletas oma õpetuse prismakatsetest ja sidus sellega nii füsioloogilise, füüsikalise, keemilise kui psühholoogilise värvide käsitluse. Seadis Newtoni värvispektri kõrvale nn. polaarse värvispektri, mis annab aluse värviringi moodustamiseks.
Goethe kuue värvitoonine värviring on mudelina vastavuses kõige kaasaegsema integreeritud värviringiga. Esmakordselt võttis ta kasutusele suksessiiv- ja simultaakontrasti mõisted, esitades nende selgituseks hulgaliselt näiteid.
Goethe töötas põhjalikult läbi värve puudutavad tekstid alates antiigist.

Goethe värvitaju uuringud

Goethe tähelepanekud inimese värvitaju kohta olid oma eelkäijatest detailsemad. Ta ei saanud kuidagi nõus olla, et eseme nähtav värv sõltub ainult eseme pinnalt lähtuvatest kiirtest. Osutades võimalusele, et kaks täiesti ühesugust eset võivad erinevates tingimustes olla täiesti erinevat värvi, väitis Goethe, et tajutav värvus ei ole ainult ühe esemega piirduv nähtus, vaid märksa laiem omadus, mida määravad köik nägemisväljas asetsevad esemed.

Goethe arvates möjutab eseme värvust teda ümbritsev taust. Näiteks mustal taustal näib hallikat värvi ese alati heledamana kui valgel taustal. Kui halli körvale asetada punane, värvub hall punakamaks. Goethe juurdles ka eseme värvuse ja ruumi valgustatuse seostest. Päevavalguses on köik värvid alati heledamad kui videvikus. Erineva valgusega muutub ka värvipindade heledus. Punased pinnad paistavad videvikus sinistest mönevörra tumedamad.

Goethet vöib pidada ka selliste värvitestide loojaks, mis näitavad, et inimeste individuaalne vöime värvusi tajuda on erinev.

Goethe ja Newton esindavad väga erinevaid värviöpetusi, millest kumbagi ei saa pidada valeks ega teineteist välistavaks. Pigem täiendavad nad teineteist. See, mis Newtonile on lihtne ja puhas sinine („ühevärviline valgus“), on Goethe jaoks keeruline ekstravagantseid tähendusi sisaldav märk. Kui Goethe näeb valget värvi loomuliku ja täiuslikuna, siis Newtoni teoorias on valge lihtsalt erinevate värvide segu, mida praktikas on raske saavutada.

Newton seletab meile füüsikaliste mõistetega, mis on värvus ja kuidas see tekib. Goethe teeb värviõpetuse meile inimlikult lähedaseks.

Ratsionaalsete seaduste ja valemitega seletatud maailm võib meile vahel ikkagi jääda saladuseks. Sest nagu ütles Goethe: „Kõik , mis on elus, on värv, individuaalsus, ainulaadsus ja läbipaistmatus.“

Goethe värviõpetusest inglise keeles:
http://www.colorsystem.com/?page_id=766&lang=en

Loovustuba soovitab: Värvide mõjust.

2011-10-29T02:58:00.000-07:00

Maal. Juhendaja Nataly Vest. Huvikool Loovustuba. Kadrioru rühm.

SOOVITATAV KIRJANDUS:
(allikas www.waldorflasteaed.ee)
Ulrich Schöne

Värvide mõjust

Jõudusid, mis värvide kaudu inimest mõjutavad, on võimalik vaid osaliselt sõnadega kirjeldada. Asi on meeleliste aistingute olemuses, selles, et neid võtab meie hing vastu vahetult, ilma et ta neid mõisteliselt-mõistuspäraselt ümber töötaks. Sama asjaolu, mis teeb meile raskemaks värvielamustest rääkimise, on samas eelduseks sellele, et me suudame meelelisi aistinguid nagu helid, värvid etc. ümbrusest vastu võtta kui toitvaid ja kosutavaid jõude. Nagu mõtteline tegevus toetab meie organismi jõudude ülesehitamist, võivad meelelised aistingud samamoodi toetada tema virgumist ja regeneratsiooni (uuestisündi/uuenemist).
Värvidest saadavad muljed puudutavad inimest olemuslikult. Tema hingele avatakse teatud ruumid ja jõud, milles ta saab oma kogemusi avardada ja rikastada.
Värvimeeleolude liigitamine erinevate vanuseastmete alusel aitab meil sellest lähtudes laste arenguprotsesse saata ja paremini mõista.
Kui värvitunnetuse olemust pole ka võmalik sõnadesse vormida, on siiski võimalik viidata teatud seostele ja mõjule, mis värvielamusega tekivad ja meie teadvusse jõuavad.

Arusaadava ettekujutuse värvide seaduspärasustest saame värvide järjestusest Goethe värviringis. See on niimoodi üles ehitatud, et üksteisele vastanduvad värvid asuvad ringis vastamisi. Kõige ülemises osas leiame oma jõulises säras puhta segamata punase. Selle vastas, ringi kõige alumises osas, asub punasele vastanduv keskmine roheline. Vasakul pool intensiivistuvad värvid aktiivselt alates kollasest üle punakaskollase, oranþi ja oranþikaspunase kuni punaseni välja. Paremal pool muutuvad värvid sügavamaks: helesinisest keskmise siniseni ja ultramariinsiniseni, kuni jõuavad üle violetse ja punakasvioletse välja punaseni. Me võime selgelt tajuda värviringi vasaku poole elavdavat ja soojendavat mõju, samal ajal kui paremal on süvendav ja sisemiste elamusteni juhtiv mõju. Mõlemad värviringi pooled näitavad meile igas hinges talletunud kas rohkem väljapoole või sissepoole suunatud jõudude polaarsust. Nende ühinemise ja tasakaalustatuse leiame kui kõrgpunkti dramaatilises punases ja harmoonilise tunde ning lähtepunkti rohelises.

Värvide vaimuteaduslik vaatlus näitab, et spektri värvid moodustavad oma terviklikkuses ekvivalendi täiuslikult kõikides suundades arenenud inimese hingele. Üksikud värvinüansid vastavad teatud hingejõududele, mis summeerituna on eelduseks harmooniliselt arenenud hingele.
Missugune tähendus on värvidel inimesele, võime kergesti ära tunda kolme põhivärvi - punase, kollase ja sinise mõju järgi. Täpne vaatlus kinnitab seda, mida loomulik tunne ette aimab.
Keskmise tugevusega punasel on jõuline ergutav mõju. Tal on tihe side jõududega, mis esinevad meie eluprotsessideski. Jõud, tänu millele oleme füüsiliselt elus, on suuremad ja tugevamad kui see, mida suudame korda saata omal algatusel. Sel põhjusel on „aukartus“ vastav tundmus, millega võrrelda keskmise punase mõju kui sisemist hoiakut.
Teisiti on keskmise sinisega. See on värv, mis viitab algusest peale elule, mida me rohkem oma enese hinges sisemiselt elame. Sinise kaudu võime jõuda tundmuseni, et me kanname oma hinges „õige“ ja „kõrgema täiuslikkuse“ ideaale. Sinine tugevdab kõiki kalduvusi selle suhtes, mis on „uskumis- ja andumisjõud“ selle parimas tähenduses.
Sama vajalik kui see, mida ammutame punasest ja sinisest värvist, on ka kollase värvi mõju. Seda, et me kohtume vabalt ja avatult ärkvel maailmas oma MINAga, toetab kollasest värvist saadav elamus seotuna valgusega. Selle värviga koos elades tekitame me eelkõige „vaimu juuresoleku“. Samamoodi nagu kolme põhivärviga, on ka ülejäänud värvidega. Ka nende juures sattume me omadustele, mida kanname oma hinges kui võimalusi või eesmärke.
Heidame veelkord pilgu värvile, mis on meile ehk kõige lähedasem ja tuttavam. See on ka taimeriigi värv, mis meid kui elav organism maa peal ümbritseb. Kindlasti pole see juhus, et elu alus maa peal luuakse inimese ja looma jaoks rohelisega. Nii on seletatav, et keskmise rohelise kõrval saame äratada oma hinges niisuguseid tundeid, mis seotud armastusega maa vastu. See on värv, mis ühendab endas kõiki vastandeid ja loob rahulikul harmoonilisel moel tasakaalu. Roheline võib aidata meil tajuda ja haarata elu füüsilist reaalsust.
Nimetatud neljas spektri värvis leiame soojendavaid, süvendavaid, valgustavaid ja elu reaalsuse poole juhtivaid jõude.

Rudolf Steineri soovitustel, mida ta jagas värvide kohta klassiruumide kujundamisel esimestes waldorfkoolides, on mitmete erinevuste juures siiski ka midagi ühist: nad kirjeldavad teed läbi värviringi, mis viib aktiivselt poolelt tagasi rohelise ja siis jälle üles süvendava mõjuga sinise ja violetse värvi juurde. Rohekad toonid asuvad umbes kooliaja keskel.
Puberteediaja raskes vanuses antakse ruumi piires vanematele lastele kindlustunne kehasse, asjalikkuse ja samuti kaitstuse tunne. Rohelise tumedamaks muutudes süveneb vajalik elutõsidus.
Punased värvid kolmes esimeses klassis tõrjuvad tunnist igasuguse intellektuaalse ja abstraktse hingeloomuse. Nad toetavad õpetaja vahetut energilist tegutsemist lastega koos elades. Punase värvi põhikarakter on esimeses klassis eriti tõsine. Ta tugevdab ja toetab vastutuse tunnet, mis kooli algusega kaasneb. Selles vanuses lastele loovad punased värvid tugeva rahuliku kesta olemasolu tunde. Heledamaks muutuv punane teises ja eelkõige kolmandas klassis osutab kasvavale soojenemisele ja aktiivsusele, millega kaasnevad vaimustus ja rõõm.
Alates neljandast klassist avaneb nüüd kollase mõju tugevnemise kaudu oranþis ruum ümbruse valgusjõudude suhtes. Sõbralikult virgutav meeleolu vahetab punaste värvide tähendusliku iseloomu välja. Kerguse tunnetus valguse ja soojuse jõude kaasa elades saavutab viiendas klassis kõrgpunkti, et roheliste nüanssidega varjundatuna kinnistuda kuuendas klassis ja läheneda nüüd järgmistele elamustele algul kirjeldatud keskastme ruumides.
Peale kolme põhitooni avaneb üleminekul kümnendasse, üheteistkümnedasse ja kaheteistkümendasse klassi täiesti uus dimensioon siniste ja violetsete värvide kogemise kaudu. Nad võimaldavad teadvustada hinge sisemist iseseisvust, vastandades seda maailma nähtustega. Ergutatakse igasugust vaimset vaatlust. Lilla värvi kaudu lisandub individuaalse küsimuse tunnetus saatusest ja elu ülesandest. Selle hingelise meeleoluga valmistatakse kaheteistkümnenda klassi õpilased ette astumaks pärast kooli lõpetamist sotsiaalsesse ühiskonda. Käik läbi värviringi on tagasi oma lähtepunktis. Järgmisena tuleks teadvustada jälle punase värvi jõulist mõju.
Kooli värviliselt kujundatud ruumid annavad õpilastele ja õpetajatele võimaluse kogeda värvide maailma erinevaid jõude ja nende kaudu ennast leida. Tugevdavad, arengut ja õppetööd toetavad elamused võivad sellest lähtuda. Terviklik värvide maailma mitmekesisus võib oma diferentseeritud olemusega mõjutada viljastavalt ja selgust loovalt kooli igapäevast elu ja õppimist.

Meeldetuletus kolleegidele ja konkurentidele

2011-10-29T01:50:00.000-07:00

Huvikool Loovustuba asutajad ja õppejõud on töötanud välja oma metoodika ja õppekava ning 10 aasta jooksul seda arendanud ja täiustanud.
Meil on hea meel jagada oma teadmisi. Loovustoa õppejõud jagavad teadmisi Tallinna Ülikoolis, Pedagoogilises Seminaris ja muudel avatud koolitustel.

Koolitust ja nõustamist saab tellida ametlikult. Huvilistel, konkurentidel ja muidu toredatel inimestel palun pöörduda oma soovide ja küsimustega: info@loovustuba.ee

Algab 2 veerand ja novembrikuu

2011-10-29T01:39:00.001-07:00

Huvikool Loovustuba.
31 oktoobril esmaspäeval algab 2 veerand ja novemrbikuu pikk ja värviküllane maaliralli.

Sel kuul on meil plaanis rahvakalendritähtpäevi jälgida, martide ja kadridega tantsu lüüa ning talv vastu võtta. Kohe kohe on õhk hingekesi täis ja seejärel katab pehme lumevaip kolletanud niidud.

KOhtumiseni loovustunnis.

Oktoober Loovustoa õpilastele: NB! 13.10 tunde ei toimu.

2011-10-08T06:00:00.001-07:00

Tere.

oktoobris on Loovustoa õpilastel iganädalased loovustunnid oma rühmades ning laupäeval 22.10 on meil tunniväline töö Tallinna Keskraamatukogus (info saate oma õpetajalt) ning 12.10 ootame lapsevanemaid õhtusele maalikursusele: akrüül lõuendil (osalejad registreerivad ette info@loovustuba.ee).

NB! 13.10 ei toimu Kadriorus tunde (Tallinna Vesi teostab trassitöid ja muuseum on suletud). Selle päeva tund toimub kindlasti Kadrioru rühmadele koolivaheajal 27.10.

Oktoobris on meil koolivaheaeg 23-30.10.

Esmaspäeval, 31.oktoobril algavad novemrbikuu tunnid!

Ilusat sügist!

Õpetaja NAtaly Loovustoaga PIRITA SÜGISJOOKSUL

2011-09-26T07:49:00.000-07:00

VÄRVUSÕPETUS multifilmitegelastega: lustlik ja õpetlik kogu perele.

2011-09-23T01:49:00.000-07:00

TULE VÄRVIDEGA MÄNGIMA:
http://www.mariaclaudiacortes.com/colors/Colors.html

Loovad hetked õpetaja Nataly juures

2011-09-23T01:42:00.000-07:00

Loovuse hetked õpetaja Tagli juures

2011-09-23T01:36:00.001-07:00

Loovad hetkel õpetaja Christina tunnis

2011-09-23T01:29:00.000-07:00

Virtuaalne näitus: MINU KALATRÜKK!

2011-09-18T23:25:00.000-07:00

18.09.2011. Eesti Vabaõhumuuseumis Kulinaaria suurepärase väljapaneku juures tegutses Loovustoa KALATRÜKI töökoda. Siin on valminud graafilised lehed. Olete lahkelt oodatud meie virtuaalsele näitusele.

MUUDATUS TUNNIPLAANIS

2011-09-16T09:12:00.000-07:00

Järgmisel nädalal on avatud KÕIK hommikused ja Kadrioru rühmad, kuid
ÕHTUL ON AVATUD AINULT JÄRGMISED RÜHMAD:
Muudatus puudutab õhtuseid rühmi, avatud on hetkel need õhtused rühmad:

esmaspäeval Kajas kell 18,

Pirital teisipäeval kell 17 ning veel 1 nädala ka kell 18 (see rühm jääb avatuks , kui tuleb piisavalt arv osalejaid kohale, lihtsalt registreerijad ei lähe arvesse. Tulge tundi.) ja

kolmapäeval kell 17.30

Virtuaalne näitus vol.2 Jätkame taime maagiaga: Nõmme rohelisel tänaval

2011-09-10T12:24:00.000-07:00

Siia tuli!!!! VIRTUAALNE LASTETÖÖDE NÄITUS:

2011-08-31T02:17:00.001-07:00

3 ja 4 septembril töötas Loovustoa taimses töökojas Uue Maailma Tänavafestivalil (www.uusmaailm.ee) suur hulk super loojaid. Teie õrnad ja haprad graafilised lehed on nüüd siin ja valmis suure publiku ees.
Aitäh tegijatele ja rõõmu vaatajatele.

3-4.09 on Loovustuba Uue Maailma Tänavafestivalil.
Kõik valminud tööd jõuavad siia näitusele!

Esimesed tänase päev alehed on siin, kohe lisan veel...

Loovustuba valmistab koos laste ja täiskasvanutega tööd 3-4.09. Uue Maailma Tänavafestivalil!!!
Tule ja vaata oma ja oma lapse tööd! AVAME NÄITUSE VARSTI :)
Täna 309 tehtud tööd osaliselt juba eksponeeritud, kohe lisan veel tänaseid lehti. OI kui ilusad!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Tunniplaan 2011

2011-08-31T02:14:00.000-07:00

TUNNIPLAAN
avame vaid täituvad rühmad!

ESMASPÄEVAL Mustamäe Kultuurikeskus KAja

kell 10 (lastele 8 kuud kuni 1,5 a)

kell 11 (lastele 1,6-3 a)

kell 18 (lastele 3-4 aastat)

kell 19 (lastele 5-7 aastat)

TEISIPÄEVAL Tondil Audentese Erakoolis

kell 10 (lastele 1,6-3 a)

kell 11 (lastele 6 kuud kuni 1,5a)

kell 12 (lastele 3-4a)

TEISIPÄEVAL Pirita VAba Aja keskuses, Merivälja tee 3

kell 17 (lastele 5-7a)

kell 18 (lastele 3-4 a)

KOLMAPÄEVAL Pirita VAba Aja keskuses, Merivälja tee 3

kell 10 (lastele 6 kuud kuni 1,5 a)

kell 11 (lastele 1,6-3 a)

kell 17.30 (lastele 4-5 a)

kell 18.30 (lastele 6-8 a)

KOLMAPÄEVAL Nõmme Kultuurikeskuses

kell 10 (lastele 8 kuud kuni 1,5 a)

kell 11 (lastele 1,6-3 a)

NELJAPÄEVAL Kadriours Miia Milla Manda Muuseumis

kell 16.00 (lastele 6 kuud kuni 1,5 a)

kell 16.45 (lastele 1,6-3 a)

Vahepala: aita lapsel sotsialiseeruda

2011-08-25T04:00:00.000-07:00

Imikueas hakkab kujunema lapse hoiak ümbritseva keskkonna ja inimeste suhtes. Sellel periodil kogetust oleneb lapse edaspidine suhe kaaslastega, võime heatahtlikult ja avatult suhelda. Esimesel eluaastal on määrava tähtsusega tundeareng ja lapse kiindumussuhete kujunemine. Tundekasvatuse sügavus oleneb suuresti sellest, kuidas vanemad oma lapsega suhtlevad, kuivõrd empaatilised on nad oma peresuhtes. Igati tuleb ergutada lapse emotsionaalset arengut, suhtlemisvalmidust ning -vajadust, toetada tema iseseisvust esemetega tegutsemisel ja matkimisel. Oluline on luua lapsele turvaline keskkond, mis aitab sotsialiseeruda.
Täiskasvanu meelespea:
Tähelepanu olgu protsessil, mitte tulemusel
Laps tunneb rõõmu tegevusest
Kannatlikkust: luba lapsel leida unikaalne lahendus
Väldi sabloonide kasutamist
Lapse tööd ei tohi täiendada
Lase lapsel eksperimenteerida materjalidega
Toeta last ja ära anna hinnangut
loe arutelu:
http://www.facebook.com/loovustunnid

Loovustuba tegutseb Eestis loovalt

2011-08-15T07:32:00.000-07:00

Loovustuba tegutseb Eestis loovalt juba kümme aastat!

Juba kümme aastat tegutseb Tallinnas mitmes linnaosas Loovustuba. Ikka see loovustuba.ee, mis rajati 2002 aastal Kodulinna majas, kui Tiina Mägi sõna “Loovustuba” välja mõtles. See oli aeg kui olid olemas muusika ja võimlemistunnid beebidele, kuid sõna loovus oli hirmus ja võõras. Nüüd tegutseb meie Loovustuba reaalselt ja virtuaalselt, andes nõu ja julgust paljudele järltulijatele: www.loovustuba.ee, www.loovustuba.blogspot.com.

Loovustuba on pakkunud loovat ja arendavat tegevust nii beebidele, lastele kui ka täiskasvanutele. Olles beebide ja väikelaste loovtegevuses lipulaev ja pioneer, oleme viinud Loovustoa metoodika ja põhimõtted paljudesse valdkondadesse ning jõudnud oma ideedega Soome beebiringide maailma. Alates 2003 tegutsevad meie väiksed Loovustoa sõsarringid pea igas Soome linnas.

Loovustoa loovustundides Mustamäel Kaja keskuses, Nõmme kultuurikeskuses, Audenteses ja Pirita Vaba Aja Keskuses ning Miia Milla Manda Muuseumis Kadriorus töötavad oma ala proffessionaalsed pedagoogid. Loovustuba juhib kõik need aastat Christina Lään koos maailma loovamate õpetajatega Nataly ja Tagliga.

Meie loovustundides on palju armsaid ja häid peresid, kelle emakeeleks on eesti, vene, soome, inglise, leedu, läti, mari või itaalia, saksa ja vietnami keel. Loovas keelekümbluses muutuvad Loovustoa loovustunnid säravateks ja toovad rõõmu väikestele ja suurtele.

Kuidas saavad pooleaastased lapsed Loovustoas hakkama ja mida nad seal teevad? Väga hästi saavad hakkama! Lapsed on nagu suured õpetajad, kes aitavad meie ideedel ja õpetustel materialiseeruda ning muudavad lihtsad ülesanded targaks ja mõtestatuks. Lastel on annet ja jõudu tegutseda turvalises keskkonnas vabalt. Loovustoas on lapsed vabad, so kriitikavabad. Nad saavad olla isetegijad ja loojad, nad avastavad maailmaasju ja loovad seoseid. Uudsus ja rutiin, materjalitunnetus ja vanaemade lauluke, värvideküllus ja lõuendi karedus, kõik see aitab kaasa lapse loovuse arengule.Loovustoa loovustunnid toovad lapses esile tema parimad küljed.

Loovustoa töövahendid on turvalised ja läbiproovitud. Palju kasutame loovustunnis loodusmaterjale ja taaskasutamist. Loovustuba teeb koostööd tuntud kaubamärkidega ja värvid on lastesõbralikud.

ROHKEM INFOT:

ह्त्त्प://loovustuba.ee

http://eestielu.delfi.ee/eesti/elu/loovustuba-soovitab-vaikelapse-puhul-loobuge-voimalusest-opetada-ja-hukka-moista.d?id=५५७९९३२६

Loovustuba

2011-08-06T12:04:00.001-07:00

LOOVUSTOA SUVEKOOLIS on sel aastal olnud kiire ja maaliline. Väikesed ja suured rühmad maalivad toas ja õues, kangale ja lõuendile, papile ja plastikule. Töötame tugevate ja õrnade materjalidega, sõmeralt ja sõrmikule... Laulame ja mängime, naudime ja kasvame. Nii saab kord pintsli kätte võtta ja uusi värve segada. Värvusõpetus poeb mängu sisse peitu ja saab kiiremini selgeks kui 1x1 :)

Loovusto õpilased muuseumi-programmides: koos Loovustoaga avastame tervet maailma!

2011-06-20T10:04:00.000-07:00

Loovustuba Eksperimental! Koolinoorte moodsa kunsti näitusel! HANDS ON!

Loovustoa kevadine retk KUMU avarustesse! HANDS ON!

Fotod: Nataly Vest.
Kevadiste sündmuste kroonika piltides tulekul!

SUVEKOOL!

2011-06-20T09:55:00.004-07:00

Kohe algab suvi .... SUVI JUBA KÄES! ja sel aastal on taas võimalik liituda Loovustoa SUVEKOOLIGA. Et külastus oleks mugav ja suviselt kerge, töötavad rühmad hommikul ja õhtul, Pirital ja Kadriorus ning kuumaksu ei ole. Osaleda saab mugavate 1, 2, 4, 8 külastuse abonementidega.

TUNNIPLAAN SUVEKOOLIS:
UUDIS!
Juulis suvekool Kadriorus, Miia Milla MAnda Muuseumis kolmapäeviti kell 16 (vanus 6 kuud kuni 1,5 a)
kell 16.45 (vanus 1,5 kuni 3 aastat).
SUVEKOOL juulis ja augustis igal kolmapäeval
Pirita Vaba Aja keskuses, Merivälja tee 3,
kell 10 (vanus 6 kuud kuni 1,5 aastat),
kell 11 (vanus 1,5 kuni 3 aastat),
kell 12 (vanus 4 kuni 7 aastat)

Palun registreeri: info@loovustuba.ee või telefonil 5089607.

LAtsekaitsepäeval LOOVUSTUBA Kadriorus

2011-06-02T02:30:00.000-07:00

Maalisime, joonistasime, võlusime ja tegime mulli-pidu!

Punume Kihnu õnnepaela. Caroline juhendab:

2011-05-30T10:51:00.001-07:00

Kasuta 3 erinevat värvi villast lõnga

Mõõda vähemalt 70-80 cm lõngajupid: 3 sinist

3 punast

3 rohelist

Kogu kõik 9 lõngajuppi kokku ja murra pooleks

Seo aas sõlme ja tasanda kääridega otsad

Kinnita aasa külge abilõng ja seo toolileeni külge

Haruta lõngad lahti: ühele poole 3 punast, 3 sinist ja 3 rohelist ning teisele poole 3 punast, 3 sinist ja 3 rohelist.

Alusta punumist kolmest välislõngast: tõsta need keskele risti

sama korda järgmiste välislõngadega

Taas võta kolm välist lõnga ja aseta keskele risti

Seejärel jätka punumist ikka nii, et kordamööda tõstad kolm välist lõnga keskele risti

Hoia paela pisut pingul, et olek smugav mustrit jälgida

Valmis pael on ilusa kalasaba mustriga. Kinnita paela ots väikse lõngajupiga. Kasuta lühikest paela järjehoidjaks ja pikemat peapaelaks, lipsuks, sidumiseks või vööna.

Loovustuba Vanalinnapäevadel

2011-05-16T00:02:00.001-07:00

Vanalinna Päevade pühapäevakud peredele kohvikus Julius
29.05 kell 12-14 ja
5.06 kell 14-16
LOOVUSTOA MEISTERDAMISPESA KOHVIKUS JULIUS.
Joonistame suurelt ja maaliliselt, kaunistame merelainetes uhutuid oksi ja punume unenäopüüdjaid (erinevad punumistehnikad väikestele ja suurtele).
...Tegevus sobib lastele alates 1 eluaatsast ja koolilastele.

Meisterdamispesa osalus on 2 eurot.
Päeva lõpus loosime osalejate vahel tasuta pääsme Loovustoa suvekooli (pääse väärtusega 13 eurot).
Rohkem infot:
www.loovustuba.ee
www.loovustuba.blogspot.ee

Homme avame KAja keskuses Loovustoa lastetööde näituse "JUba linnukesed..."

2011-05-10T12:29:00.000-07:00

Viimased ettevalmistused ja lind on väljapanekuks valmis... suur ja uhke, issid, lapsed ja emmed tegid!

Näitus on avatud Mustamäel 11-23.05.2011.a.

Õpetaja TAgli õpilased Loovustoa Kaja keskuse rühmades loovad kunsti

2011-05-10T11:35:00.000-07:00

LOOVUSTOA LASTETÖÖDE KEVADNÄITUS PIRITA VABA AJA KESKUSES 2-13.05.2011

2011-05-02T04:38:00.000-07:00

Pirita Vaba Aja Keskuses,Merivälja tee 3
LOOVUSTOA LASTETÖÖDE KEVADNÄITUS.
Avatud 2-13.05.2011.a.
LAhtioleku ajad: E-R kl 9.00-20.00

Loovustoa loovustundides maalisid beebid ja lapsed
koos vanematega taas uusi kauneid pilte.
Tänavusel näitusel on eksponeeritud laste tehtud suured lõuendid
ja erinevates tehnikates valmistatud pildid.

Loovustoa loovustundide eesmärgiks on aidata arendada laste
käelihaseid, koordinatsiooni, värvitaju, loovust ja kunstimeelt.
Loovustundides saavad lapsed lisaks traditsioonilistele kunstiülesannetele
ka ohtralt loovtöid teha, mis annab suurepärase võimaluse
laste loova mõtlemise toetamiseks.

Loovaid ülesandeid saab lahendada kõikjal:
kodus, jalutuskäigul, õppeklassis, mänguväljakul.

Meie blogis (www.loovustuba.blogspot.com) ja
Facebooki lehel "Loovustuba.ee" (www.facebook.com/loovustunnid)
on suur hulk põnevaid ideid ja soovitusi, kuidas muuta lapse päevad
põnevaks ja rikkalikuks.

Tänavusel näitusel on külastajatele valmis pandud ka retseptilehed
"Keeda ise pudruvärvid ja valmista voolimismassid kodus".

Õpetajad Christina ja Nataly tänavad usinaid õpilasi ja tublisid lapsevanemaid!
Kauneid hetki.

Loovustoa VIRTUAALNE emadepäeva ja kaartide näituse avamine kell 21.00 SIIN!

2011-04-30T09:44:00.001-07:00

Loovustuba täna Kohvikus Julius

2011-04-30T07:50:00.000-07:00

Meisterdasime dekoratiivpaberist kaarte.

Loovustoa virtuaalne emadepäeva ja kaartide näituse avamine kell 21.00

2011-04-30T06:44:00.000-07:00

siin ja kohe varsti...

LAUPÄEVAL MEISTERDAMA!

2011-04-27T05:36:00.001-07:00

Laupäeval ootan sind Kohvikus Julius :).

Jää on sulanud ja uus hooaeg algab. Vaata siit kui mõnusad ja maitsvad on kohvikus Julius maiused (http://www.facebook.com/pages/Kohvik-Julius/158340124185780). Just õige koht, kus saaksid vanalinnas jalutades teha väikese peatuse. Juua midagi sooja või külma....

Sellel laupäeval ootan sind kohvikus Julius MEISTERDAMA!!! Varsti on emadepäev ja me teeme kaunid kaardi käsitööpaberist, mida on hea emmele või memmele kinkida.
Juliuse suvehooaja avamispeo puhul on meisterdamine tasuta: 30.04.2011 kell 12.00-14.00

SUVEKOOL 2011

2011-04-25T01:51:00.000-07:00

SUVEKOOL juulis ja augustis igal kolmapäeval Pirita Vaba Aja keskuses, Merivälja tee 3,
kell 10 (vanus 6 kuud kuni 1,5 aastat),
kell 11 (vanus 1,5 kuni 3 aastat),
kell 12 (vanus 4 kuni 7 aastat),
kell 13.00 (vanus 7-12 aatsat).

Kuumaksu asemel mugavad abonemendid: 2, 4 ja 8 tunni külastuseks.

Hinnad:
1 kord 13.-
2 korda 20.-(kehtib 4 nädalat)
4korda 39.- (BOONUS:tasuta külastus 2011-2012hooajal)
8 korda 55.-(BOONUS:tasuta külastus 2011-2012hooajal)
ÜHEPERELASTELE: kaks last 4+4korda 60.- (kolmas laps tasuta)

REGISTREERIMINE: info@loovustuba.ee

Kevadpühad

2011-04-19T06:43:00.001-07:00

Mis on lihavõtted ja kuidas neid vanal ajal tähistati ning paar head retsepti leiate meie FB lehelt:
http://www.facebook.com/loovustunnid

2011-04-13T03:30:00.000-07:00

loovustuba.ee

Reklaami ka oma lehekülge

Värvitaju: täna on sellest juttu loovustoa Facebook i kontol.

2011-04-13T00:51:00.001-07:00

GOETHE VÄRVIRING LOOVUSTUNNIS.

Värvid meie laste silmades.
Kuidas silmad reageerivad valgusele ja kui rikkalik on keskkonna värvipalett? Tehisvärvid ja looduse värvid, kas linnalapse silmad näevad vähem värvinjuansse kui looduse rüppes kasvav laps? Nii see on. Hakkame asja uurima ja arutama.

Vaata valik artikleid ja arutelud loovuatoa FB lehel:
http://www.facebook.com/loovustunnid

Nüüd Pirital taas kaks hommikust rühma!

2011-04-11T01:45:00.000-07:00

Kolmapäeval taasavame Pirita VAKis hommikused rühmad kell 10 ja 11. Palun tulge tundi vastavalt: kell 10 nooremad lapsed kuni 1,5 a. ja kell 11 vanemad lapsed alates 1,5 aastat. Kõik rühmad jätkavad samas rütmis: esmaspäeval KAjas kell 10.30, 18,19 teisipäeval Audenteses kell 10,11 teisipäeval Pirital kell 17 kolmapäeval Pirital kell 10, 11, 18 neljapäeval Miia Milla Manda Muuseumis kell 16 ja 16.45 Liitudes Loovustuba.ee kontoga Facebookis saate kiiret infot ja ideid meisterdamiseks-küpsetamiseks: http://www.facebook.com/pages/loovustubaee/112619182087639?ref=ts

Maitsvad lisandid! Potid aknalauale....

2011-04-08T02:23:00.000-07:00

Meie FB lehel on täna head soovitused, kuidas idandada ja kasvatada maitsvad võrsed salati sisse ja võileiva peale.

http://www.facebook.com/pages/loovustubaee/112619182087639?ref=ts

Caroline soovitab: oksarisu pilt

2011-04-06T02:36:00.001-07:00

Töö käik ja head ideed leiad meie Facebooki lehelt: http://www.facebook.com/pages/loovustubaee/112619182087639?ref=ts

Sünnipäev koos Loovustoaga

2011-04-04T01:31:00.000-07:00

Kevadised sünnipäevakavad koos Loovustoaga: meie õpetaja tuleb teie lapse sünnipäevale teile sobiva eeskavaga.

Eeskava sobib lastele alates 1 eluaastast.

Maalime sünnipäevalapsele meeldejääva pildi, voolime külalistele kingitusi, vildime või meisterdame. Tellides sünnipäevakava andke teada oma ja lapse soovid ning koostame kava teile mõeldes. Sünnipäevakava sobib õue ja ruumidesse. Õpetaja tuleb vajalike vahenditega teie juurde koju, mängutuppa, kohvikusse või basseinipeole - kõik on võimalik.

Tellimine: info@loovustuba.ee telefonil 5089607

Hinnakiri: sünnipäevakava teie juures koos Loovustoa õpetaja, materjalide ja vahenditega kuni 10le lapsele 130EUR.

LOOVUS ja beebide kunstiring

2011-03-29T23:32:00.000-07:00

Loovustuba võtab sõna laupäeval rahvusvahelisel seminaril.
Sina võta sõna ja leia meid: www.loovustuba.ee

Põnevaid soovitusi ja ideid meie FACEBOOKI lehel

2011-03-29T23:18:00.000-07:00

Liitu meiega Facebookis "loovustuba.ee" ja naudi kiireid ja põnevaid uudiseid.
http://www.facebook.com/pages/loovustubaee/112619182087639?ref=ts

Paberi rebimisest

2011-03-29T23:17:00.001-07:00

Paberi rebimine on kasulik mitte ainult lapse motoorikale vaid ka terve pere emotsionaalsele tervisele!
Vaata videot meie Facebooki lehel "loovustuba.ee".
http://www.facebook.com/pages/loovustubaee/112619182087639?ref=ts

Laps ja loovus. Käelise tegevuse tähtsusest Eesti-Soome alushariduse õpetajate seminaril.

2011-03-29T23:14:00.000-07:00

MTÜ Loovustuba
LOOVUSE TOETAMINE LÄBI KÄELISE TEGEVUSE
Soovitatav kirjandus:
Cropley , A (2003) Creativity in education and learning. Taylor and Francis Group.

Aastakümneid on oldud seisukohal, et loovus on kogum isiksuseomadusi, mis võimaldavad tal probleeme uutviisi lahendada. Nüüdisajal räägitakse, et loovus on selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad.
Termin loovus hõlmabki enamasti kahte tähendust:
loomine, kui tegevus
looming kui loomeprotsessi tulemus
Mõlema osa toimimise edukust mõjutavad isiksuse omadused ja tema

loe edasi meie kodulehel: Uudiste rubriigis.
http://www.loovustuba.ee/index.php/index.php?id=10805

PABERMASS ja kuidas seda teha?

2011-03-27T06:02:00.001-07:00

Vatused meie FB lehel:

http://www.facebook.com/pages/loovustubaee/112619182087639?ref=ts

(Otsi loovustuba.ee nime alt)

28.03 esmaspäeval algab 4 veerand ja jätkuvad märtsi loovustunnid.

2011-03-26T10:01:00.000-07:00

Kõige emotsionaalsema kogemuse annab vahetu kokkupuude ja avastus.

2011-03-26T09:55:00.001-07:00

1. Asjade kogumise mäng! NB! SAAB MÄNGIDA OMA HOOVIS VÕI TURVALISEL ALAL.
Seda mängivad kõik lapsed meie hoovides, seda mängu ei õpeta lastele tavaliselt keegi, sest asjade otsimine on kõige põnevam tegevus maailmas! Pipi teadis seda ja iga laps teab seda!
Lume alt sulab välja palju põneva ja kasulikku. Esiteks saame hoovi puhtaks ning leitud esemetest saab ehitada onni. Eile jälgisin kuidas kolm last kogusid oma avastusretkel tormis murdunuid puuoksi, vineerplaate, plastikpudeleid ja pisemaid pudinad. Leitud kraamist ehitati mönus onn ja mängu jätkus mitmeks tunniks. Vanaema oli rõõmus, et lume alt väljasulanud kraam sai kokku korjatud. Muideks selle mängu ajal leidsid lapsed ka suure aarde: mitu münti ja suure kruvi. Need pandi onni salalaekasse hoiule.

2. Puuokstest tähed.

Kogume jalutuskäigul erinevaid puuoksi ja moodustame nendest lumele tähti ja numbreid, kirjutame sõnu ning õpime lugema. Seda mängu saab mängida kodus edasi. Puuoksad võib maalida triibuliseks ja täpiliseks.

Loovustoa loovustunnid Helsingis Eesti majas 22.03.2011

2011-03-23T02:22:00.001-07:00

HELSINGI
EESTI MAJA
http://www.eestimaja.fi/

Eesti lapsed Soomes toimetavad üheskoos Eesti Lasteringis. Loovustuba külastas lapsi 22. märtsil. Valmistusime kevadpühadeks.

Õpetaja Nataly meisterdas lastega 12 märtsil Sadama Turpäeval

2011-03-19T14:02:00.000-07:00

Laupäeval 12.03. toimub Sadama Turupäev.
LOOVUSTUBA ootas laupäeval suuri ja väikesi lapsi vabalt ja rõõmsalt turule meisterdama :
kell 12-14.00.
Koos õpetaja Natalyga said lapsed osaleda tasuta meisterdamiskojas:
kavas olid kunstilised tehnikad toidukultuuris:
kartuli, porgandi, lillkapsa ja sibula trükitehnikad; soolatainast marmoriseeritud pärlite voolimine. Igale osalejale sai kaasa valik soolataina retsepte.

Kuidas sibulaga trükkida ja milleks voolida soolatainaga?
Mõlemad on head ja vanad tehnikad. Sibularõngad on looduse imeline muster. Trükkides sibularõngaid kaardile või pildile aga miks mitte ka kunagi tekstiilivärvidega särkidele ja kleitidele, kottidele, võib kujundada ürgseid ja keerulisi mustreid.
Soolatainast on kasutatud juba mitu aastakümnendit, et asendada savi ja muud voolimisained. Soolatainast esemed kuivavad kivikõvaks ning pärast lakkimist saab soolatainast anumaid ja kaunistusi mugavalt kasutada nagu päris-esemeid. KAusis võib serveerida komme ja pähkleid, taldrikule sättida lihavõttemunad. Sooltainast esemed kuivavad kõvaks küpsetades ahjus. Väiksemaid esemeid võib akanalaual kuivatada. Värviline soolatainas on ilus ja plastiline materjal ,millega saab voolida väike laps ja täiskasvanud inimene. Ühendades erinevaid värve on võimalik moodustada keerulisi mustreid ja vallatuid motiive.

MÄRTS LOOVUSTOAS

2011-03-07T02:32:00.001-08:00

Märtsis on Loovustoas KOOLIVAHEAEG: 21-27.03.2011.

Sellel nädalal ei toimu tunde meie rühmades, va 24.03. töötavad MIIA MILLA MANDA mUUSEUMIS RÜHMAD, SEOSES 24.02. vaba päevaga. Nüüd on aeg tund järgi teha!!

12.03. olete oodatud meisterdama Sadama Turule koos õpetaja NAtalyga kell 11-13.00. Kavas on kunstilised võimalused toidukultuuris: kartuli, porgandi, sibula ja lillkapsa trükitehnikad; soolatainast marmoriseeritud pärlid.

Märtsis on meil kava 4 loovusnädalat: tähistame vastlaid, ei unusta naistepäeva, voolime ja maalime.

Südamlik tervitus õpetaja Tagli tundidest

2011-02-27T23:50:00.000-08:00

Südamete kaart emadepäevale mõeldes

2011-02-27T23:33:00.000-08:00

Mõned head aastad tagasi meisterdas Caroline kaarditegemise juhendi.
Kaardi valmistamisel kasutas ta kipskaunistust ja värvilist paberit.
Väike hea nipp naistepäevaks või emadepäevaks nunnu kaart teha:

Vajalik materjal:
1. kaardipõhi
2. punane paber
3. kipsist kaunistus (kips, kipsvorm, guass või akrüül)
4. käärid, pliiats

Töö käik:
1. joonista punasele paberile südame või lille kujutis
2. lõika kääridega või rebi (tulemus on ilusam) kujund välja
3. liimi punane süda või lill kaardile
4. kaunista kipskujukesega

Autor: Caroline Pajusaar

Sinine ja must ja valge. Teeme ise kaardi

2011-02-27T23:30:00.000-08:00

Vaata kaardi tegemist meie "loovustuba.ee" FB lehelt:

http://www.facebook.com/pages/loovustubaee/112619182087639?ref=ts

muudatused! Pane tähele.

2011-02-12T07:08:00.000-08:00

Meie rühmad on osaliselt ühendrühmad, kui viirused ja haigused möödas, siis vaikselt taastume:

esmaspäeval on Kaja keskuses hommikul ühendrühm kell 10.30, õhtul on kaks rühma kell 18 ja 19.
teisipäeval on Audenteses rühmad kell 10 ja 11.
teisipäeval on Pirital rühm kell 17
kolmapäeval on Pirital ÜHENDRÜHM kell 10
kolmapäeval on Pirital rühm kell 18
neljapäeval on rühmad Miia Milla MAnda Muuseumis kell 16 ja 16.45

Küsi infot ja liitu:
info@loovustuba.ee

VALGE KASSI AASTA :) Meisterdame kiisu

2011-02-01T10:39:00.003-08:00

Meisterdame kiisu :)

VAJA LÄHEB:
1. papp või plastik
2. pliiats ja käärid
3. linane nöör
4. valge plastiliin, pisut musta, rohelist ja roosat plastiliini

TEE NII:
1. joonista papile või plastikule kassi kujutis
2. lõika kiisu välja
3. lõika kaks juppi linast nööri kiisule esi ja tagumiste käppade jaoks: nöörijupid võiks ulatuda 3 cm üle kassi kujukese serva.
4. aseta nöörid kassi kujule nagu on näidatud 1. fotol ja kinnita väikeste plastiliini tükkidega.

5. näpista valge plastiliini tükke ja pigista või määri kiisule

6. Mustast plastiliinist saad rullida kiisule triibud ja vurrud. Rohelisest plastiliinist veereta silmakesed ja roosast plastiliinist keeleke.

7. Veeerta 4 väikest valget palli ja pigista need nööride otstesse: nii saad kiisule käpad.

Sellised kiisud sündisid Loovustoas.

Autorid: Margarita, Robert, Antti, Lada

Loovustoa õpilased tegid KUMUs MOODSAT KUNSTI

2011-01-21T13:13:00.001-08:00

Aitäh mu headele õpilastele tänase tunni eest!
Te olete andekad ja teiega on innustav koos luua.
Õpetaja Christina

Fotod Merlyn Rei

Hetked õpetaja Tagli tundidest

2011-01-21T13:11:00.001-08:00

sõbrakuu kampaania

2011-01-16T05:43:00.000-08:00

SÕBRAKUU KAMPAANIA!
TUUES SÕBRAKUUL sõbra loovustundidesse SAAD ISE MÄRTSIS 50% SOODSAMA KUUMAKSU.
Tingimused: Loovustoalane on tasunud veebruaris ise kuumaksu ja veebruaris liitunud uus õpilane tasub veebruari kuumaksu.

info@loovustuba.ee

Meenutused: ilusad jõulutunnid õpetaja Nataly juures

2011-01-12T15:01:00.000-08:00

Elu kallines detsembris 5,7 protsendi võrra - Äriuudised - E24.ee

2011-01-10T12:55:00.000-08:00

Elu kallines detsembris 5,7 protsendi võrra - Äriuudised - E24.ee

Algab 3 veerand!

2011-01-08T13:30:00.000-08:00

ALGAB 3 VEERAND!

nb!!!

Esimesel nädalal 10-16.01.2011 on avatud kõik rühmad, mis töötasid eelmisel aastal, kuid teisel nädalal alates 17.01. jäävad avatuks ainult need rühmad, kus on piisavalt suur seltskond, et me tohiksime rühma pidada. Palun kindlasti andke teada, kui olete loobunud. Suur aitäh kõigile, kes oma osavõtust või mitte on teada andnud.Seega esmaspäevast 10-16.01. on õpetajad kõikides rühmades olemas ja me ootame teid tundi:
esmaspäeval Kaja keskuses kell 10, 11, 18, 19
teisipäeval Audenteses kell 10, 11
teisipäeval Pirital kell 17
kolmapäeval Nõmmel kell 11
kolmapäeval Pirital kell 10,11
kolmapäeval Pirital kell 18
neljapäeval Miia Milla Manda muuseumis kell 16, 16.45

Teisel poolaastal on meil kavas 20 loovat tegevustundi.
info@loovustuba.ee

JAANUARI TEGEVUSED ON PÜHENDATUD
Nuudipäevale: rannikualadel jõulude lõpupäev aga meil jõulu ja uue aasta meenutused
Taliharjapäevale: see on talve lagi ja aeg lumememmed mängu kutsuda
Tõnisepäevale: nüüd läheb päev kukesammu võrra pikemaks! Tähistame seda väikest päikese püha mönusa mölluga.
KUMU talvine tegevustund 21.01. kell 11.00. Kohtume kassade juures. Lapsed töötavad juhendajaga 3 korrusel. Talvehääled ja loomad talvel. Vanemad saavad osta pääsme kassast. Suur parkla Valge teel veeru peal.

Loovustuba meisterdab jõulukaarte kohvikus Julius, Harju tn uisuplatsil.

2010-12-15T14:14:00.000-08:00

Homme, neljapäeval 14-15 ootame teid Juuliuse kohvikus, Tallinnas Harju tn ääres uisuplatsil. Meisterdame jõulukaarte ja maitseme Juuliuse maitsvaid muffineid, joome teed ja mekime jäätist. Laps ja kunst koos maiusega!

Loovustoa jõulukaartide meisterdamise koda:

neljapäeval 16.12 kell 14.00-15.00

esmaspäeval 20.12 kell 11.00-12.00
...
Koos juhendajaga saavad lapsed alates 2 aastat kuni vanavanemateni välja :) meisteredada kaunid jõulukaardid.

Kaardi tegemine koos maitsva tassikesega marjateed, muffini ja pulgajäätisega on sulle 70.-. (Kui soovid kaarte rohkme teha, siis iga järgmine kaart on 30.-).

KOHVIKUS Julius, Tallinnas Harju 40 A, Harju tänava haljasalal
Uisuväljaku juures.